Kasespoonitootja Valmos laiendab tehast ja kasvatab tootmismahtu

Valmos OÜ tegevjuhi Heiki Vahermetsa ja finantsjuhi Anti Raime selja taga valmib hiigelsuur betoonvann, kus 40kraadises vees hakatakse spoonipakke keetma. Foto: Urmas Luik

Kasespoonitootja Valmos OÜ kavatseb sortimenti laiendades ja masinaparki uuendades kasvatada tootmist ja vähendada sõltuvust Rootsi IKEA mööblikontsernist.

Audru vallas Lemmetsa külas tegutseva ettevõtte spoonitsehhi juurdeehitus sai äsja katuse alla, peagi alustatakse seal eri paksusega kasespooni ehk formaat- ja vineerispooni tootmiseks vajalike seadmete paigaldamist.

Eesti kapitalil põhinevat osaühingut juhtiv Heiki Vahermets usub, et novembrist käib töö uutel liinidel ühes vahetuses, kaks kuud hiljem juba kahes ja hiljemalt aasta pärast uhavad masinad nagu kogu ülejäänud üksuski kolmes vahetuses.

Seega vajab Audru valla suuremaid tööandjaid lähiajal praegusele 250 töötajale juurde 20–30 inimest.

Maailma kasespoonitootjate esikolmikusse kuuluva Valmose plaanid on ambitsioonikad: kui praegu tarvitatakse tootmises aasta jooksul 22 000 kuupmeetrit ümarpalki, siis järgmisel aastal 40 000, ülejärgmisel aga 60 000 kuupmeetrit.

“Julgeme neid samme teha, sest inimesed on meil tublid, toorainega varustatus olemas ning juhtkond võimekas. Oleme suutnud käigu pealt IKEA kadunud tellimused asendada ja loonud endale täiesti uue kliendibaasi,” on Vahermets eemärkide täitumises veendunud.

Valmos on taaskäivitanud oma Sauga vallas Kilksama külas asuva tootmisüksusegi, mis samuti uute seadmetega varustatud. Varasema spooniliimimise asemel käib siin nüüd spooni formaati lõikamine.

Ehkki rootslaste sisustuskaubamajade ketile läheb lõviosa toodangust, on Valmose kasespooni müük andnud viimase kahe–kolme aastaga 10-15 protsenti järele ja see on ettevõtet sundinud oma senist tegevuskava üle vaatama.

Nõudluse langus iseloomustab kogu kasespooniturgu, kus kukkumine tervikuna on olnud suuremgi kui Pärnumaa firmal, küündides 30–40 protsendini.

Seda põhjusel, et IKEA nagu ülejäänud maailm otsib mööblitootmiseks pidevalt odavamaid lahendusi. Kasepuit on asendatud melamiini, muude puuliikide või odavamate kunstmaterjalidega, nagu foolium, tekstuurpaber, värvid.

Elab ekspordist

IKEA tellimuste langus võinuks Valmoses tuua kaasa koondamisi, ent sel ei lastud juhtuda, sest sisustuskauba gigandi mõju vähenedes asuti kohe lisaklientuuri otsima ja vabanenud tootmisvõimsus rakendati uutele tooteliikidele.

“Aasta esimesel poolel kaotasime järjest tellimusi, kuid nüüdseks oleme tänu müügiosakonna pingutusele suutnud kaod uute tellimustega asendada. Töötajate arv on sama, kedagi koondatud ei ole. Käibeski pole midagi kaotanud,” kinnitab Vahermets.

Nõnda püüti rööbiti klientuuri hankimisega leida tooteid, mida suudetaks juba olemasolevate seadmetega teha. Nii-öelda uudistooteks sai formaatspoon.

Tellimuses on nüüd eri paksuse, täpsete mõõtude ja kvaliteediga spoonitoodang, millest kannatab valmistada kandikuid, painutatud elemente ja figuratsioonidega mööblit.

Formaatspoon nõuab ülimat täpsust, hoolikat toorme ja tootmise planeerimist, et produkti omahind võimalikult madal tuleks.

“Meie ostujuht Allan Mägi on ära teinud tänuväärse töö, oleme saanud lojaalse kliendibaasi, kes meid kasepakkudega varustab. Saame tooret Eestist ja Lätist, mujalt me ei osta,” kõneleb Vahermets.

Ettevõtte peamine sihtturg on jätkuvalt Euroopa, kuhu läheb 80 protsenti toodangust. Ameerika Ühendriikidesse ja Aasiasse eksporditakse mõlemasse kolm–neli protsenti. Eesti osa spoonimüügis on kaduvväike.

Kodumaine turg tähendab Valmosele eelkõige palgimüüki: hoolikalt sorditud kasetoormest müüakse maha spooniks kõlbmatu puit, mis läheb vineeriks või saematerjaliks.

“Oleme Eestis kasetoorme tarbijatest kõrgeimat keskmist hinda maksev ettevõte,” teatab Vahermets. “Maksame parimat hinda ja teeme parima sorteerimise, meil on parim koht pakkude ladustamiseks ja müümiseks.”

Selleks investeeriti mullu palgisorteerimisliini ja asfaltplatsi.

Praegused ümberkorraldused võetakse ette kahes järgus.

Plaani esimese osa tulemus võtab ilmet: tootmishoone kõrval õues valmib hiigelsuur betoonist palgikeeduvann, mille sarnast Valmosel varem polnud.

Rääkimata seadmete installimist ootavast juurdeehitusest.

“Nii suure mahu puhul nagu nüüd plaanime, on väljas asuv betoonvann vajalik,” ütleb Vahermets. “Mööblispooni pakku keedetakse meil sisevannides 80 kraadi peal. Uude, välibasseini läheb aga vineerspooni tooraine, mis tahab madalamat keetmistemperatuuri. Kui varem pumbati sisebasseinidest 80kraadine vesi õue hoidlasse mahajahutamiseks, siis edaspidi juhitakse see välibasseini ja kasutatakse seal energiakandjana ära.”

Investeeringud jätkuvad

Tänavu paigutatakse Valmose finantsjuhi Anti Raime andmeil uuendustesse 1,22 miljonit eurot. Tuleval aastal ilmselt umbes samas suurusjärgus, aga pole välistatud, et rohkemgi.

Siis kavatsetakse uue katla ja kuivati toel tootmismahtu kasvatada.

Kui need kaks tehnikapargi vahele ära ei mahu, tuleb taas mõelda maja laiendamisele.

Teises etapis on seega arvestatud 1,25 kuni kolme miljoni euro suuruse investeeringuga, täpsem summa sõltub sellest, kui kiiresti õnnestub end uute tootegruppidega turule “sisse süüa” ja mis suunas liigub nõudlus.

“Sel aastal me käibe kasvu ei prognoosi ja see peaks jääma 12 miljoni euro ligi. Kuid 2013 oleme kavandanud käibe kasvu 14,7 miljoni euroni ja eesmärk on jõuda 2015. aastaks ligemale 20 miljoni eurose käibeni,” tutvustab finantsjuht ettevõtte kasvuplaane.