Vallavolikogu esimees: Audru vald ei ole ülelaenanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raido Keskküla
Copy
Audru vallavolikogu esimees Siim Suursild.
Audru vallavolikogu esimees Siim Suursild. Foto: Urmas Luik

Sel nädalal avaldatud riigikontrolli kohalike omavalitsuste finantsseisu analüüsi järgi ületasid eelmisel aastal seaduses lubatud laenukoormuse piirmäära 60 protsenti Pärnumaal Audru vald ja Pärnu linn. Kogu Eestis on lubamatult suure laenukoormusega 14 omavalitsust.


Audru vallavolikogu esimees Siim Suursild pole ülelaenamise koha pealt riigikontrolliga nõus.



Suursild selgitas, et 2005. aastal propageeris riik jõuliselt omavalitsustele koostööd Riigi Kinnisvara ASiga (RKAS). Nimelt paigutas riik sellesse ettevõttesse kogu raha, mis varem oli eraldatud haridusasutuste kordategemiseks riikliku investeeringute programmi (RIP) kaudu.



„Riigi tingimus oli, et RKAS laenab samas mahus raha juurde, seega saaks kiiremini korrastatud rohkem koolimaju kogu Eestis. Omavalitsused pidid hakkama selle plaani järgi pikaajaliselt rentima RKASi käest maju,“ ütles Suursild.



Audru vallavolikogu esimehe väitel kinnitasid nii rahandusministeeriumi kui RKASi töötajad tollal, et sõlmitavad lepingud ei hakka kajastuma omavalitsuste laenukohustuste hulgas kui laen, vaid kui kõige tavalisem üüri- või kasutusleping.



Audru vald sõlmis RKASiga 2005. aasta oktoobris lepingu Lindi lasteaia-algkooli rentimiseks aastani 2027 mahus 31 miljonit krooni. „2008. aastal asus riik seisukohale, et eelnimetatud leping peaks siiski kajastuma 2009. aasta 1. jaanuari seisuga valla bilansis laenukohustusena,“ ütles Suursild. „Selline lepingu tõlgendamise muutmine riigi poolt on loonud kaunis eksitava pildi Audru valla finantssuutlikkusest. Laenuna kajastub sisuliselt võlg RKASi kaudu riigile, mis ise on selle raha andnud koolide kordategemiseks.“



Suursilla teatel on Audru vallal finantsasutuste ees laenukohustusi praeguse seisuga 7,5 miljonit krooni ja see saab tagasi makstud juba 2011. aasta lõpuks.

Tagasi üles