Eliisabeti kiriku torn ei lase linna valmis ehitada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paradoksaalsel moel on muinsuskaitseala kaitsevööndisse sattunud Pärnu linna modernne südalinn.
Paradoksaalsel moel on muinsuskaitseala kaitsevööndisse sattunud Pärnu linna modernne südalinn. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu ärimehe Elmar Lepa kava ehitada südalinna Pika ja Ringi ­tänava nurgale, kus praegu asub Martensi maja, 26korruseline ja 80 meetri kõrgune pilvelõhkuja, võttis 2003. aastal juba sedavõrd selge kuju, et ehmatas muinsuskaitsjad kaameks.

Päevakorda kerkis Pärnu vanalinna muinsuskaitseala laiendamine, nii et Pika tänava ja jõe vahelisele alale ei saaks ehitada ilma muinsuskaitseameti heakskiiduta. Ehkki Lepa kinnitust mööda oli osa tulevase pilvelõhkuja korteritest nimeliselt broneeritud, jäi hiigelhoone ehitamata.

Linnavalitsuse toel muinsuskaitseametis käima lükatud muinsuskaitseala laiendamine tipnes 2006. aastal Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala moodustamisega. See avardas riiklikult kaitstavat linnaruumi üle kahe korra, hõlmates Eestis esimest korda nii hoonestust kui parke. Südalinnas aga ulatus kaitseala kaitsevöönd jõeni.

Tagasi üles