parnu

Ametnikud Pärnu linnaruumist: Kohalikel elanikel on sõnaõigus, aga arvamust tuleb põhjendada

Kaido Koppel selgitab, et uus üldplaneering ei kehtesta kõrghooneid, vaid annab võimaluse nende ehitamist kaaluda. FOTO: Ants Liigus

Pärnu linnavalit­suse planeerimisosakonna juha­taja Kaido Koppel ja linnaarhitekt Henri Eessalu heidavad valgust, kuidas sündis kirgi kütnud uuendus lubada suvepealinna südamesse ehitada kõrghooneid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pärnu kesklinna on uue üldplaneeringu järgi lubatud kõrghooned. Kust tuli mõte, et Pärnus võiks nii suuri maju olla?

Koppel: Mõtte algus läheb tagasi aastasse 2014. Kui olime sama üldplaneeringuga esimest korda volikogus, tegi mitu fraktsiooni ettepaneku, et Pärnus tuleb analüüsida kõrghoonete teemat. Selleks oli vaja tellida vastav uuring. Töö tegid linnavalitsuse soovil ­arhitekt Tanel Tuhal ja planee­rija Pille Metspalu.

Ma ei saa nõustuda, et uus üldplaneering kehtestas kõrghooned. Meil on võimalus nende ehitamist kaaluda, arhitektuurivõistluste ja detailplaneeringute kaudu leida linnaruumile sobiv lahendus. Samale lähenemisele jõudsid analüüsi teinud arhitekt ja linna sotsioloog. Muinsuskaitseametki leidis hilisemas faasis, et asukoht on selline, kus võib kaaluda kõrgemat mahtu, kui muinsus­kaitse eritingimused lubavad.

25.05.2021 27.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto