Mullu napilt hõbedale jäänu sai tänavu Tori valla aasta teoks

Tori silla kordategemine oli teist aastat järjest rahvale meelepärane. Foto: Urmas Luik

Tori rahvas valis tänavuseks aasta teoks mullu napilt teiseks jäänud Tori silla avamise. Kuigi põhiosas valmis sild läinud aastal, toimus pidulik silla avamine tänavu suvel.

Teiseks hääletas rahvas Sindi kärestiku, kalda- ja roheala valmimise. Kolmandaks tuli napi eduga Sindi seltsimaja renoveerimine, mis edestas Tammiste lasteaia-algkooli juurdeehitust vaid kolme häälega.

Tori valla teabespetsialist Piia Salundi rääkis, et erinevalt teistest tunnustustest ei ole aasta teo valimine ametlik. Kandidaadid pakub rahvas ise, eraldi korda või õigusakti selle kohta välja antud ei ole. «Minu teada ei ole enne ette tulnud, et üks tegu oleks kandideerinud mitu korda,» märkis ta. «Mäletan, et eelmisel aastal mainis üks vastaja, et kui sild oleks päris valmis olnud, hääletanuks ta selle poolt.»

Uus Tori sild on üle 140 meetri pikk ja 15 meetrit lai. Sõiduosa laius on üheksa ja mõlema kõnnitee laius 2,5 meetrit. Silla ehituseks kulus 1900 kuupmeetrit betooni. Et kohalikud olid väga huvitatud silla sobivusest Tori ajaloolisesse ja looduslikult kaunisse keskkonda, kaasati esialgu tüüpprojektina kavandatud silla loomisesse arhitektid. Arhitektuurikonkursi tulemusel valminud lahendus suhestub kohaliku keskkonnaga hästi ning arvestab nii Tori kiriku ja vabadussamba kui ka kuulsa Tori põrgu ilmega. Uue silla ehitamisega tagati normidele vastav kandevõime, suurenesid sõidumugavus ja liiklusohutus.

Ehitustöödega alustati 2022. aasta aprillis, sild suleti 9. mail ja jäi mootorisõidukitele suletuks pea seitsmeks kuuks. Ümbersõit oli päris pikk: tuli sõita üle Sindi või Papiniidu silla. Jalakäijate tarvis ehitati jõele ajutine sild. Liikluseks avati uus sild juba möödunud aasta 28. novembril, kuid töid jätkus tänavu suveni. Sild avati pidulikult 31. juulil. Tori silla ehituse tellis transpordiamet, töid tegi aktsiaselts TREF Nord.

Teisele kohale platseerunud Sindi kärestiku veepealne taristu, kalda- ja roheala valmisid kahe eri projekti käigus. Juunis alustati Sindi kärestiku veespordi ja -turismi keskuse väljaarendamisega ning esimene etapp sai sügiseks valmis. Loodi taristu süstaslaalomi raja paigaldamiseks, ehitati teisaldatav sild ja muu vajalik inventar. Kaldaalale lisandus puude-põõsaste istutamisega tublisti rohelust. Esimese etapi valmimine lisas linnaruumi valgustatud jõeäärse promenaadi ja kärestiku äärde loodud mõnusad istumisalad.

Sindi kärestiku roheala ja kärestikukeskus pälvis aasta teo hääletusel teise koha. Foto: Mailiis Ollino

Kalamaja tee lõppu rajati projekti «Elurikas Tori vald» käigus roheala, mida katab suuresti looduslik kruusamuru ning ilmestavad kodumaistest taimedest lilleniidud, puud ja põõsad.

Kärestikukeskuse esimese etapi ehitas osaühing Atemo, töid toetati maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest. Roheala valmis osaühingu Mefab käe all. Projekti «Looduspõhiste lahenduste pilootalade loomine elurikkuse suurendamiseks Tori vallas» (lühidalt «Elurikas Tori vald») toetas keskkonnainvesteeringute keskus kliimamuutustega kohanemise meetme kaudu, toetust rahastab Euroopa majanduspiirkond.

Sindi seltsimaja saali akustikat on hinnatud omasuuruste seas üheks parimatest. Foto: Mailiis Ollino

Pronksiväärilise tulemuse saavutanud Sindi seltsimaja renoveerimistööde käigus sai uue ilme kogu maja: vahetati uksed-aknad ja katus, soojustati pööningud, remonditi kõik ruumid, hoones on uus elektri-, vee-, kütte-, valve- ja ventilatsioonisüsteem. Seltsimajas on nüüd harukordselt hea akustikaga suur saal ja uus lavamehaanika. On öeldud, et tegu on omasuuruste seas Eesti kõige parema akustika ning tehnilisi võimalusi pakkuva saaliga. Nii suures kui väikeses saalis on moodne ja võimalusterohke heli- ja valgussüsteem. Seltsimaja renoveerisid osaühingud Qualitis Ehitus ja Ehitusfirma FIDELE. Projekti toetati meetme «Kliima 2.9.1 Avaliku sektori hoonete energiatõhusus» kaudu.

Tori valla aasta teo kandidaate sai esitada igaüks. Pakuti silmapaistvaid tegusid eri piirkondadest ja valdkondadest. Taas oli kandidaatide hulgas nii ettevõtete kordaminekuid kui ka riigi ja omavalitsuse tegusid. Jõulude lõpuni kestnud rahvahääletusel sai valida 22 teo vahel, oma hääle andis 676 inimest.